Millimeetrite mäng: Saku gümnaasiumi uue hoone puitkonstruktsioon nõudis ehitajalt erakordset täpsust, kuid tulemus oli seda väärt

Salto arhitektide otsus kasutada Saku gümnaasiumi uues põhikooli- ja spordihoones ka liimpuittaladest konstruktsioone nõudis kümmekond korda suuremat täpsust kui sama funktsiooniga betoonist struktuuri rajamine, kuid nii peatöövõtja kui ka kandekonstruktsioonide valmistaja ütlevad, et pingutus oli seda väärt.

Arhitektuurivõistluse tulemusi välja kuulutuades hindas Saku valla arhitekt Leho Vilu, et võidutöös on Salto arhitektid leidnud väga julge, huvitava ja eristuva lahenduse, kus spordisaal on peidetud tervikliku koolihoone sisse ning see on läbi varikatusega ümbritsetud õueala seotud orgaaniliselt promenaadi- ja välispordialade ehk avaliku ruumiga.

Salto töö võitis Saku arhitektuurivõistluse 2021. aastal, Nordecon hakkas maja ehitama eelmisel aastal ning kool peaks selle kasutusele võtma järgmisel aastal.

Hoone ehitatakse raudbetoonkonstruktsoonile, kuid kooli ühes küljes on hoone pindalaga sarnase suurusega ümmargune aed, mida ümbritseb varikatus, mis on rajatud liimpuittaladest konstruktsioonile.

Arhitekt Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto rääkis, et autorid otsustasid puitkonstruktsiooni kasutada, sest hoone ja aeda ümbritsev varikatus on nii suured ja tundus, et puit mõjuks seal sõbralikumalt.

Lõoke nentis, et Eestis pole puitu kandekonstruktsioonides väga palju kasutatud. Saku lahenduse muutis omakorda eriliseks ruumiline kandestruktuur.

Peatöövõtja Nordeconi projektijuht Rauno Rausk rääkis, et puitosa tööprojekt valmis koostöös elemendid valmistanud osaühinguga Tenter. Ta meenutas, et projekteerimise käigus muutsid nad mõned teraspostid puitpostideks. “See tundus CO₂-neutraalsem lahendus, kui katta terasposte puiduga” sõnas ta.

Rausk nentis, et huvitav oli ka aeda ümbritseva varikatusesse ringikujulise ava rajamine, kuid eelkõige pakkusid väljakutset keerulised sõlmed.

“Puitkonstruktsioon nõuab suuremat täpsust,” lausus Rausk. Tema sõnul oli Saku objektil tegemist millimeetrite mänguga, et naaglid terasplaatidest ja puittaladest läbi mahuks. Talade ühendamise muutis keerukaks ka see, et terasplaadid on puitu peidetud ja nähtavus ehitajale piiratud. Rausk nentis, et betooni puhul on mänguruum ligikaudu 10 korda suurem.

“Keeruline oli,” lausus Rausk. “Müts maha Tenteri ees. Oli tagasilööke, aga tulemus sai väga ilus.”

Tenteri juht Martin Marjapuu ütles, et Saku kooli konstruktsioonide kohta, et vägev asi tuli välja. Tema meelest on Saku kool hea näide, mida puiduga ehituses teha saab: on võimalik ehitada erinevaid (ka ringikujulisi) vorme ja moodustada väga massiivseid ja keerukaid kandekonstruktsioone.

Marjapuu võrdles Sakus rajatud konstruktsioone Balti jaama turu mitmeharuliste kandepostidega, mis olid sarnased, kuid valmistatud metallist.

“Metalli puhul on külm tunne,” leidis Marjapuu. “Aga puit ei jäta kedagi külmaks.”

Marjapuu sõnul on puidust kandekonstruktsioonide kasutamises toimunud viimastel aastatel läbimurre. “Mõne aasta eest tundus, et enam-vähem kõike saab juba puiduga teha, aga parkimismaju ikka ei tehta,” rääkis ta. “Aga nüüd on need ka juba mujal Euroopas puitkonstruktsioonidel ära tehtud. Sellega saab teha kõike alates eramajadest kuni väga suurte ladude või tootmishooneteni.”

Marjapuu nentis, et tuleohutus pole konstruktsioonide puhul probleemiks, sest liimpuit ja CLT on väga tihedad materjalid ja sellepärast väga tulekindlad. “Konstruktsioone ühendatakse metalliga ja hoopis seda tuleb piisavalt paksu puidu kihiga kaitsta, et tuli metallini ei jõuaks,” rääkis ta. “Metall saab kuuma ja annab järele.”

Puitkonstruktsioonide eelisena tõi Marjapuu välimuse kõrval välja nende kaalu. “Betoon on kuus korda raskem,” rääkis ta. “Kui kogu maja on kergem, siis vundamendi kandevõime ei pea nii suur olema.”

Tenter on Baltikumi suurim katusefermide ning Posi-Joisti talade tootja. Firmas on tööl insernerid ja konstruktorid, kes spetsialiseerunud puidule. Ettevõte pakub korraga projekteerimist, tootmist ja paigaldust, mis võimaldab jõuda säästlike lahendusteni. Kõik elemendid valmivad tehases, mis hoiab objektil kokku nii ehitajate aega kui ka vähendab märkimisväärselt materjalikulu.

Sellised puitkonstruktsioonid nagu CLT-paneelid ja liimpuittalad sobivad ideaalselt mitte ainult suurprojektide jaoks, nagu Saku Gümnaasium, vaid muutuvad üha populaarsemaks ka eramajade ehitamisel. Need pakuvad kiiret, murevaba ja kulutõhusat lahendust vastupidavate ja esteetiliselt meeldivate kodude rajamiseks, muutes need kaasaegsetele majaomanikele atraktiivseks valikuks. Tenteri CLT-paneelide ja liimpuit-lahendustega saab tutvuda veebilehel tenter.ee.

Millimeetrite mäng: Saku gümnaasiumi uue hoone puitkonstruktsioon nõudis ehitajalt erakordset täpsust, kuid tulemus oli seda väärt – Ehitusleht